Perovskiit

Perovskiidi struktuur, valemiga ABX₃. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti⁴⁺), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca²⁺). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne^[1]

Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO₃). Sellist struktuuri nimetatakse perovskiitseks, valemina ^XIIA²⁺^VIB⁴⁺X²⁻₃ , kus hapnik on kuubilise ühikraku tahkude keskel.^[2] Nimetus "perovskiit" tuleneb mineraalist, mille avastas 1839. aastal Venemaal Uurali mägedes Gustav Rose ja mille nimetas enda järgi Vene mineraloog L. A. Perovski (1792–1856).

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega JcVXo on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Min on ilma tekstita.

[JcVXo-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega JcVXo on ilma tekstita.

[Min-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Min on ilma tekstita.

[1]

[2]